Metsaosakond on koostöös India tehnoloogiainstituudiga (IIT) Roorkee välja töötanud kaasaskantava masina, et valmistada Briquettes männioeltest, mis on osariigis peamine metsatulekahjude allikas. Metsandusametnikud võtavad plaani lõpuleviimiseks ühendust inseneridega.
Metsauuringute instituudi (LINI) andmetel hõivavad männid 26,07% metsakattest 24 295 km. Enamik puid asub aga enam kui 1000 m kõrgusel merepinnast ja kattekiirus on 95,49%. Reede kohaselt on männipuud maapealsete tulekahjude peamiseks põhjuseks, kuna äraviskatud tuleohtlikud nõelad võivad süttida ja vältida ka regenereerimist.
Varasemad metsandusosakonna katsed toetada kohalikku metsaraie ja männi nõela kasutamist on olnud ebaõnnestunud. Kuid ametnikud pole ikka veel lootusest loobunud.
„Plaanisime välja töötada kaasaskantava masina, mis suudab toota brikette. Kui IIT Roorkee sellega õnnestub, siis saame nad üle viia kohalikele Van Panchayatidele. See omakorda aitab kohalike inimeste kaasamine okaspuude kogumisse. Aidake neil elatist luua. "Ütles metsade (HOFF) peakonservaator (PCCF) Jai Raj.
Sel aastal on metsatulekahjude tõttu hävitatud üle 613 hektari metsamaad, mille tulude kaotus on hinnanguliselt üle 10,57 lakh. 2017. aastal oli kahju 1245 hektarit ja 2016. aastal - 4434 hektarit.
Briketid on tihendatud kivisöeplokid, mida kasutatakse kütusepuu asendajana. Traditsioonilised briketimasinad on suured ja vajavad regulaarset hooldust. Ametnikud üritavad välja töötada väiksema versiooni, mis ei pea tegelema liimi ja muude toorainete vaevaga.
Briketi tootmine pole siin uus. Aastatel 1988-89 võtsid vähesed ettevõtted nõelte brikettideks töötlemise initsiatiivi, kuid transpordikulud muutsid ettevõtte kahjumlikuks. Peaminister TS Rawat teatas pärast riigi eest vastutuse võtmist, et isegi nõelte kogumine oli probleem, kuna nõelte kaalu oli kerge ja neid saab kohapeal müüa vaid 1 kilogrammi kohta. Samuti maksavad ettevõtted vastavale Van Panchayatsile Re 1 ja 10 valitsusele pigi litsentsitasuna.
Kolme aasta jooksul olid need ettevõtted sunnitud kaotuste tõttu sulgema. Metsandusametnike sõnul muudavad kaks ettevõtet endiselt nõelad biogaasideks, kuid peale Almora pole eraviisilised sidusrühmad oma tegevust laiendanud.
„Me peame selle projekti jaoks kõnelusi IIT Roorkeega. Samamoodi muretseme nõelte põhjustatud probleemi ja lahenduse pärast, ”ütles Haldwani metsakoolituse instituudi (FTI) metsade peakonservaator Kapil Joshi.
Nikhi Sharma on Dehraduni peakorrespondent. Ta on olnud Hindustan Timesi juures alates 2008. aastast. Tema teadmiste valdkond on elusloodus ja keskkond. Ta hõlmab ka poliitikat, tervist ja haridust. … Kontrollige üksikasju
Postiaeg: 29. jaanuar-2024