Metsaosakond on koostöös India Tehnoloogiainstituudi (IIT) Roorkeega välja töötanud kaasaskantava masina männiokastest brikettide valmistamiseks, mis on osariigis peamine metsatulekahjude allikas. Metsaametnikud võtavad plaani lõpuleviimiseks ühendust inseneridega.
Metsauuringute Instituudi (LINI) andmetel hõlmavad männid 26,07% 24 295 ruutkilomeetri suurusest metsakattest. Enamik puid asub aga üle 1000 m kõrgusel merepinnast ja metsakatvuse määr on 95,49%. FRI andmetel on männid peamine maapinnapõlengute põhjus, kuna äravisatud tuleohtlikud okkad võivad süttida ja takistada ka uuenemist.
Metsandusosakonna varasemad katsed toetada kohalikku metsaraiet ja männiokkade kasutamist on olnud edutud. Kuid ametnikud pole ikka veel lootust kaotanud.
„Plaanime välja töötada kaasaskantava masina, mis suudab toota brikette. Kui IIT Roorkeel see õnnestub, saame need kohalikele van panchayatidele üle anda. See omakorda aitab kaasa kohalike elanike kaasamisele okaspuude kogumisse. Aitame neil elatist luua,“ ütles Jai Raj, metsade peamine kaitsja (PCCF) ja metsaülem (HoFF).
Sel aastal on metsatulekahjude tõttu hävinud üle 613 hektari metsamaad, mille hinnanguline tulude vähenemine on üle 10,57 lakhi ruupia. 2017. aastal ulatus kahju 1245 hektarini ja 2016. aastal 4434 hektarini.
Briketid on kokkupressitud söeplokid, mida kasutatakse küttepuude asendajana. Traditsioonilised briketimasinad on suured ja vajavad regulaarset hooldust. Ametnikud püüavad välja töötada väiksemat versiooni, mis ei pea tegelema liimi ja muude toorainetega seotud vaevaga.
Brikettide tootmine pole siin uus nähtus. Aastatel 1988–1989 võttis vähe ettevõtteid initsiatiivi nõelte brikettideks töötlemiseks, kuid transpordikulud muutsid äri kahjumlikuks. Peaminister T. S. Rawat teatas pärast riigi juhtimise ülevõtmist, et isegi nõelte kogumine on probleem, kuna nõelad on kerged ja neid saab kohalikul tasandil müüa kõigest 1 Re kilogrammi kohta. Ettevõtted maksavad ka 1 Re vastavatele omavalitsustele ja 10 paise valitsusele litsentsitasuks.
Kolme aasta jooksul olid need ettevõtted sunnitud kahjumi tõttu uksed sulgema. Metsandusametnike sõnul toodavad kaks ettevõtet endiselt nõelu biogaasiks, kuid peale Almora pole erasektori sidusrühmad oma tegevust laiendanud.
„Peame selle projekti osas IIT Roorkeega läbirääkimisi. Oleme samavõrd mures okaste põhjustatud probleemi pärast ja lahendus leitakse peagi,“ ütles Kapil Joshi, Haldwani metsakoolituse instituudi (FTI) metsade peamine kaitsja.
Nikhi Sharma on Dehraduni peakorrespondent. Ta on töötanud Hindustan Timesis alates 2008. aastast. Tema erialaks on elusloodus ja keskkond. Ta tegeleb ka poliitika, tervishoiu ja haridusega. …vaata üksikasju
Postituse aeg: 29. jaanuar 2024