IIT Roorkee on välja töötanud männiokkaid kasutades kaasaskantava briketi valmistamise masina

Metsaosakond on koostöös India Tehnoloogiainstituudi (IIT) Roorkee'ga välja töötanud kaasaskantava masina männiokkadest brikettide valmistamiseks, mis on osariigi metsatulekahjude peamine allikas.Metsaametnikud võtavad plaani lõplikuks vormistamiseks ühendust inseneridega.
Metsauuringute Instituudi (LINI) andmetel moodustavad männid 26,07% 24 295 ruutkilomeetri suurusest metsakattest.Suurem osa puid asub aga üle 1000 m kõrgusel merepinnast ning katvus on 95,49%.FRI andmetel on männid maapõlengute peamine põhjus, kuna äravisatud tuleohtlikud okkad võivad süttida ja takistada ka taastumist.
Metsaameti varasemad katsed toetada kohalikku metsaraiet ja männiokkakasutust on ebaõnnestunud.Kuid ametnikud pole ikka veel lootust kaotanud.
«Plaanisime arendada kaasaskantava masina, millega saab briketti toota.Kui see IIT Roorkee'l õnnestub, saame need üle kanda kohalikesse van panchayatsidesse.See omakorda aitab kaasa kohalike elanike kaasamine okaspuude kogumisse.Aidake neil luua elatist."ütles Jai Raj, metsade peakonservaator (PCCF), metsaülem (HoFF).
Tänavu on metsatulekahjude tõttu hävinud üle 613 hektari metsamaad, mille tulude vähenemine on hinnanguliselt üle 10,57 miljoni rubla.2017. aastal ulatus kahju 1245 hektarini ja 2016. aastal – 4434 hektarini.
Briketid on kokkupressitud kivisöe plokid, mida kasutatakse küttepuidu asendajana.Traditsioonilised briketimasinad on suured ja vajavad regulaarset hooldust.Ametnikud üritavad välja töötada väiksemat versiooni, mis ei peaks tegelema liimi ja muude toorainetega.
Briketi tootmine pole siin uus.Aastatel 1988-89 võtsid vähesed ettevõtted initsiatiivi nõelte briketiks töötlemiseks, kuid transpordikulud muutsid ettevõtte kahjumlikuks.Peaminister TS Rawat teatas pärast riigi juhtimise üle asumist, et isegi nõelte kogumine oli probleem, kuna nõelad on kerged ja neid saab kohapeal müüa kõigest Re 1 kilogrammi kohta.Samuti maksavad ettevõtted autoritasuna Re 1 vastavatele kaubikutele ja 10 dollarit valitsusele.
Kolme aasta jooksul olid need ettevõtted sunnitud kahjumi tõttu tegevuse lõpetama.Metsaametnike sõnul tegelevad kaks ettevõtet veel nõelte biogaasiks muutmisega, kuid peale Almora pole erasektori huvirühmad oma tegevust laiendanud.
„Peame selle projekti osas läbirääkimisi IIT Roorkeega.Oleme samamoodi mures nõelte põhjustatud probleemi pärast ja sellele võib peagi lahendus leida,“ ütles Haldwani metsaõppeinstituudi (FTI) metsade peakonservaator Kapil Joshi.
Nikhi Sharma on Dehradunis peakorrespondent.Ta on töötanud Hindustan Timesis alates 2008. aastast. Tema valdkonnaks on elusloodus ja keskkond.Ta käsitleb ka poliitikat, tervist ja haridust.…kontrollige üksikasju